Tunniplaan

Arhitektuurikooli kõige nooremad ruumiuurijad avastavad ehitatud keskkonda arutledes, meisterdades, mängides. Õpime märkama nii erakordset kui ka päris tavalist (pst, see viimane on palju raskem!). Küsime, miks on asjad nii nagu nad on ja kas võiksid olla ka teistmoodi. Kuidas? Selgitame oma arvamust ja kuulame teiste omi. Nuputame, leiutame, unistame, katsetame! Kuidas saaks elada kaljuseinal, katusel, metsas, vee all või teisel planeedil? Milline linnaruum kutsuks meid õue aega veetma? Millises ruumis tahaks elada koer, šimpans, elevant või pingviin?

Rühmas on kuni 10 last. Tunnid toimuvad kord nädalas, 1,5 h korraga.

Arhitektuurikooli kõige nooremad ruumiuurijad avastavad ehitatud keskkonda arutledes, meisterdades, mängides. Õpime märkama nii erakordset kui ka päris tavalist (pst, see viimane on palju raskem!). Küsime, miks on asjad nii nagu nad on ja kas võiksid olla ka teistmoodi. Kuidas? Selgitame oma arvamust ja kuulame teiste omi. Nuputame, leiutame, unistame, katsetame! Kuidas saaks elada kaljuseinal, katusel, metsas, vee all või teisel planeedil? Milline linnaruum kutsuks meid õue aega veetma? Millises ruumis tahaks elada koer, šimpans, elevant või pingviin?

Rühmas on kuni 10 last. Tunnid toimuvad kord nädalas, 1,5 h korraga.

9- kuni 10-aastased lapsed uurivad põnevate mängude ja arutelude abil maailma. Avastavad geomeetria saladusi ja katsetavad kuidas ruum kujuneb ning vormub.

Lapsed analüüsivad oma isiklikku ruumivajadust ja ootusi ümbritsevale. Samas astuvad võõrastesse kingadesse ja püüavad aimata kuidas teised inimesed maailma kogevad.

Loomulikult põikame ka õue ja pärime mismoodi kujuneb tänavaruum ja kes otsustab, kus saab palli mängida või millal puud lehte lähevad. Uurime kas majad räägivad üksteisega ja kust tänavad teavad kuhu me minna tahame. Mõtleme mida teha siis, kui tahaks midagi muuta.

Rühmas on 10-12 last. Tunnid toimuvad kord nädalas, 1,5 h korraga.

11–12-aastaste grupis uurime inimese ja ruumi suhteid, linna ja maju, suuri ja väikseid ehitisi, majadevahelist ruumi ja maastikke. Vaatleme, arutame, avastame ja vaidleme. Muidugi teeme palju makette. Igal aastal on programm natuke erinev, aga kindlasti käime läbi kõik arhitektuuri põhiteemad, alates sellest, kuidas me ruumi tajume (meeled ja aistingud), kuidas ruumid on ehitatud (konstruktsioonid ja materjalid) kuni linnaplaneerimiseni välja. Kõik see toimub mänguliselt ja jõukohaste ülesannete abil.

Rühmas on 12-15 last, tunnid toimuvad klassis, muuseumi ruumides ja linnaruumis ning kestavad 1,5 h korraga.

13- kuni 14-aastaste rühmas uuritakse meid igapäevaselt ümbritsevat ruumi ja tutvutakse ruumi mõistmisel ja kavandamisel oluliste teemadega. Tundides põimuvad märkamise ja mõtestamise oskused ning teadmised kontekstist, igapäevaelust ja kultuurist, loodusest, linnaplaneerimisest ja inseneeriast. Igal kohtumisel keskendume täpsemale teemale – mõtiskleme ja arutleme ning seejärel haarame vajalikud tarbed, et ka paberil või maketis üht-teist järele proovida.

Õppeaastat alustame ruumi tajumise ja mõõtmisega ning uurime, kuidas erinevad ruumid meid mõjutavad. Seejärel tutvume ruumi loomisega – millega seejuures arvestada ning kellele ruum on mõeldud. Heidame põgusa pilgu minevikku, uurime olevikku ja kiikame tulevikku. Püüame arvata, kuidas sobib ruum teistele meie kõrval: nii mitmesugustele erinevatele inimestele, kui loomadele, lindudele ja taimedele. Tunnid toimuvad klassiruumis ja linnaruumis (sh nt arhitektuuribüroos, näitustel vm), kord nädalas, 1,5 h korraga.

Arhitektuurikooli vanimasse rühma on oodatud põhikooli lõpuklasside ja gümnaasiumiastme õpilased, kellele pakub huvi neid ümbritsev keskkond.

Arutame, miks on asjad nii ja kas need võiksid olla ka teisiti. Analüüsime oma katsetusi ja nende mõju ruumis. Jagame mõtteid, õpime üksteiselt

Ehitame, kasutades erinevaid meetodeid ja materjale oma ideede väljendamiseks ruumiliselt. Mõõdame ruumi oma keha ja meeltega. Sekkume ruumi, katsetamaks oma ideid üks-ühele (1:1)

Avastame, kuidas me ruumi tajume ja kasutame.

Uurime erinevaid näiteid ruumist, selle loomisest ning sellesse sekkumisest. Uurime erinevaid ruumiskaalasid inimese keha mõõtmetest kuni maailmaruumini

Tunnid toimuvad nii klassiruumis kui ka väljaspool. Külastame arhitektuuriga seotud institutsioone, näituseid, kõrgkoole, arhitektuuribüroosid, linnaruumi ning kohtume ka ruumi loojatega. Uurides, katsetades ja arutades arendame loomingulist mõtlemist, käelist osavust, eneseväljendusoskust.

Tunnid toimuvad kord nädalas, 2 h korraga jagatuna kahte tsüklisse, üks sügisel ja teine kevadel.

Linnaväljak on arhitektuur, maastikuarhitektuur on arhitektuur, kodu ja kool ja kohvik on arhitektuur. Aga tselluloositehas on ka. Töötubades õpitakse tundma ruumi ja materjali, rütmi ja tänavaruumi, mõõtkavasid ja peegeldusi, onne ja valgust. Koos käiakse õues ning kolatakse erilistes majades.

Saame kokku teaduse ja kunsti perifeerias, seal elab arhitektuur. Koos arutame ja avastame, visandame ja ehitame.

Arhitektuurikoolis saab arutada linnaruumi aktuaalsete teemade üle. Küsime, kas kogemata on tegelikult meelega? Arhitektuuris iseenesest mõistetavad asjad on tihtipeale suure hoolega ning kindla põhjusega disainitud. Õpime tundma erinevaid materjale ning nende abil oma ideid makettidena realiseerima.

Mängult on päriselt, päriselt on mäng - meisterdame, joonistame ja tajume erinevaid ruumiolukordi. Õpime märkama ruumi ja enda ümbrust. Uurime ehitatud keskkondi ja loodust. Otsime õppeaasta jooksul vastuseid mitmetele küsimustele:

Mis on arhitektuur? Missugune on olnud inimese elupaik erinevatel aegadel? Kus elavad loomad unistuste loomaaias? Miks on vaja ehituses kasutada kolmnurki?

Kindlasti käime mõnes huvitavas kohas ja tuleb tundi külaline.

Oodatud on kõik huvilised (ka teistest koolidest).

Rühmas on 10 last. Tunnid toimuvad kord nädalas, 1.5h korraga.

Rühmas on 12 last. Tunnid toimuvad kord nädalas, 1,5 h korraga.