Eesti Rahva Kolahoov ERMi juures

2025. aasta augustikuus avaneb Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures kõigile 6–16-aastastele Eesti Rahva Kolahoov. Selles kolahoovis saavad lapsed ja noored mänguks ja ehituseks kasutada eesti rahva kola, mis pärineb ERMi kogudest. Kolahoovi veavad lisaks Arhitektuurikoolile eest MTÜ Lapsed Õue ja ERM.

Kui tahaksid Eesti Rahva Kolahoovi sünnile kaasa aidata, siis väga oodatud on nii töö- ja ehitusvahenditega seotud kulude katmine kui kõiksugu muu tugi. Tule korralda või kolahoovis sünnipäev!

Kutsume noorsootöötajaid, õpetajaid, ruumihariduse edendajaid ja teisi huvilisi juuli lõpus toimuvale kolahoovikoolitusele, kus tutvustame kolahoovi ja mängutoetamise põhimõtteid. Kolmepäevase koolituse läbinuid saame kutsuda mängutoetajana tööle Eesti Rahva Kolahoovi.

Arhitektuurikooli eestvedamisel sündinud kolahoov, mis pandi püsti linnafestivali UIT ajaks Karlova koolihoovi. Fotograaf: Heikki Leis, 2023.

Mis on kolahoov?

MTÜ Lapsed Õue eestvedamisel sündinud ja püsivalt tegutsenud kolahoov Tartu õuelastehoiu külje all. Foto: MTÜ Lapsed Õue, 2022

Kolahoov (ingl k adventure playground või ka junk playground, saksa k Bauspielplatz) on vaba mängu ruum, mille on endale loonud seal tegutsevad lapsed ja noored ise.

Mänguväljakult tuttavate, kindla kasutusega struktuuride asemel nagu turnimispuud ja karussellid on kolahoovil hea hulk inspireerivat ehitusmaterjali ja muud tarvilikku kola ehk nn lahtisi osi, mida noored saavad omatahtsi kasutada ehitamiseks, meisterdamiseks, puhkamiseks, mängimiseks, oma loodud rajatistel ronimiseks ning muuks aktiivseks ja loovaks tegevuseks.

Sedasi tekib pidevalt muutuv mänguruum, mis toetab laste vaimset ja füüsilist tervist, iseseisvust, koostöö- jt oskusi.

Mängu- ja ehitustegevust kolahoovil jälgivad ja toetavad täiskasvanud, kes on koolitatud mängutoetajateks, oskavad hinnata ja riske ja konflikte ning sekkuda just parajal määral.

Jérôme Fink on suurte kogemustega mängutoetaja Kolle 37 nimelisest kolahoovist Berliinis ning käis Eestis kolahoovihuvilistele koolitust läbi viimas 2023. aastal. Foto: MTÜ Lapsed Õue, 2023.

Kolahoovi hüved

2023. aastal linnafestivali UIT ajal ehitatud kolahoovis sündisid kaablirullidest, ratta sisekummidest jm käepärastest vahenditest mängu käigus hea koostöö tulemusena suured katapuldid.

1. Vaimne ja füüsiline tervis

Õues ajaveetmine toetab noore immuunsüsteemi, toob kaasa rohkem liikumist ja vähem istumist, ennetab ülekaalu ja kroonilisi haigusi, sh südame-veresoonkonnahaigusi ja diabeeti.

Igapäevane liikumisaktiivsus ja õuesolemine toob kaasa ka parema une.

Liikumne vähendab ka vaimse tervise probleeme, aidates leevendada ning isegi ennetada ärevust ja depressiooni, sest liikudes vabanevad meeleolu toetavad heaoluhormoonid ja virgatsained.

2. Enesejuhtimine, kehalised, sotsiaalsed ja tulevikuoskused

Ehitamine ja lammutamine, ronimine, kaevamine ja meisterdamine arendavad kehalist kirjaoskust, motoorseid, ruumilisi ja praktilisi oskusi, samuti enesejuhtimis- ja probleemilahendamise oskusi.

Ühise vaba mängu käigus omandab noor rikkalikult erinevaid sotsiaalseid oskusi.

Riskimäng toetab riskide hindamise ja nendega toimetulemise võimet, toetab iseseisvuse arengut, valmistades lapsi ette täiskasvanueluks.

3. Loovus

Tegutsemine inspireerivate lahtiste osadega aitab kaasa loovusele ja kujutlusvõimele.

4. Demokraatlikud väärtused

Kolahoovil sündiva vaba mängu käigus saavad lapsed ja noored n-ö omal nahal kogeda demokraatlikke põhimõtteid nagu koostöö, vastutus ja osalus.

Mängu kavandades, reegleid kokku leppides ja mängides on olulised koostöö, konfliktide lahendamine, juhtimisoskused. Need kõik soodustavad nn rohujuuretasandil demokraatia harjutamist

5. Ringmajandus

Ehitusmaterjalide ja teiste lahtiste osade taaskasutamine annab praktilisi oskusi ning toetab majanduslikult ja ökoloogiliselt jätkusuutliku mõtteviisi levikut.

Laste ja noorte heaolu- ja tervisenäitajad Eestis

• • Kõik lapsed ja noored peaksid liikuma iga päev vähemalt 1 tunni nii aktiivselt, et nahk läheb soojaks ja hingamine kiireneb. See on vajalik eeldus nende vaimse ja füüsilise tervise, arengu ja õppimisvõime jaoks. Enamik Eesti lapsi ja noori ei täida liikumissoovitusi ei kooli- ega puhkepäevadel.
  • Veelgi vähem on õues liikumist – iga päev liigub vabal ajal õues ainult 7–11% 10–17-aastastest Eesti noortest.
  • Erinevad Euroopas tehtud uuringud näitavad, et lausa 60-75% laste ärkvelolekuajast möödub istudes.
  • Vähemalt 20% esimese ja neljanda klassi õpilastest on ülekaalus.
  • Vaid viiendik 11–15-aastastest noortest täidab rahvusvahelist meelelahutusliku ekraaniaja soovitust, mis on alla kahe tunni päevas.
    
  • Eesti noorte seas on depressiooni enam kui täiskasvanute seas. Iseäranis ohustab depressioon tüdrukuid, nt viieteistaastastel tüdrukutest on depressiivseid episoode kogenud koguni 61%, poistest 30%.
  • 10% eesti poistest ja 22% tüdrukutest on Maailma Terviseorganisatsiooni loodud heaoluindeksi järgi heaolu madal.

Kolahoovide ajalugu

Esimene kolahoov maailmas. Taani, Emdrup. Foto: SVEN TÜRCK / VISDA.

Esimene “kavandatud” kolahoov sündis Taanis Kopenhageni külje all Emdrupis II maailmasõja ajal ning selle rajajaks oli maastikuarhitekt Carl Theodor Sørensen. Juba 30ndatel märkas ta, et lapsed eelistavad mängida igal pool mujal kui tema disainitud mänguväljakutel, ning sellest järeldas ta, et lapsed vajavad kohti, kus “unistada ja ise reaalsusi luua.” Tema kolahooviplaanid said viimaks teoks Saksa okupatsiooni ajal üldise vastupanu tuules.

Briti maastikuarhitekt ning sõja ajal laste ja orbude heaolu eest seisnud Marjory Allen külastas kohe pärast II ilmasõda Emdrupi ning viis kolahoovi idee koju Inglismaale. Ta leidis, et just noortele suunatud ja vaba mängu soosivad kolahoovid on parim kasutus sõjas mahapommitatud majade varemetele. Esmalt levis kolahoov kõikjale sõjajärgses UKs: Londonist Liverpoolini, Bristolist Edinburghini, 1960ndatel aga juba üle terve Euroopa, kinnitades kanda eeskätt Šveitsis, Hollandis ja Saksamaal.

Täna on ainuüksi Euroopas tuhatkond kolahoovi, kuid neid leidub ka nt Jaapanis ja USAs.

Miks rajada kolahoove?

Paljude eestlaste jaoks on kolahoovi põhielemendid – lai valik lahtist kola, piisavalt aega, vaba tegutsemine – igati tuttavad lapsepõlvest, kus need võimalused olid olemas kas enda või mõne sõbra tagahoovis justkui iseenesest.

Enamik täna kasvavatest lastest ja noortest sellist tegutsemisvabadust paraku enam ei koge: laste ajakavad on rangemad, elukeskkond nii linnas kui maal korrastatum ning vanemate roll muutunud. Nn kunstlikud või kavandatud kolahoovid ongi sobilikud just isetekkeliste “tagahoovide” puudumisest jäänud lünga täitmiseks, sest iga laps ja noor vajab heaoluks ja arenguks mängu.

Kolahoovi ehituslaager. Kolahoovi lõid Tartu õuelastehoiu külje alla õigusrikkumise taustaga noored STEP-programmist ja Pallase skulptuuritudengid. Foto: MTÜ Lapsed Õue, 2022

Mida Eestis on tehtud?

Kolahoov võib vastavalt ruumilistele ja ajalistele võimalustele võtta erinevaid vorme. 2021. aastast alates on Eestis juba katsetatud väga mitmeid erinevaid kolahoove.

Toeta Eesti Rahva Kolahoovi sündi!

Vajame sinu abi, et Eesti Rahva Kolahoov 2025. aasta augustis päriselt teoks saaks!

Kuidas aidata? Võimalusi on palju!

a. Puhas rõõm – aita meil soetada värve, spreisid ja meisterdamiskraami!

b. Tõsine ehitamine – aita meil hankida akutrelle, saage jt tööriistu ning kinnitusvahendeid!

c. Inimlik pilk – pane õlg alla mängutoetajate töötasule.

d. Personaalne kogemus – tule kolahoovile tasu eest sünnipäeva tähistama või kutsu kolleegid-sõbrad sinna mängima või töötuppa. Meie poolt kolahoov ja juhendamine.

Kolahoovi konto on EE837700771003953069 (MTÜ Ruumiharidus)

Muud lahendused-mõtted:

Tartu: Kristin, jeesuskristin@gmail.com / 56560940

Tallinn: Piret, piret@arhitektuurikool.ee / 5108946

Tule kolahoovi ja mängujuhtimise koolitusele!

28.-30. juulini 2025 toimub Tartus koolitus, kus tutvustame kolahoovi ja mängutoetamise põhimõtteid. Rohkem infot ja koolitusele registreerimine siit.

Inspiratsiooniks videoid, kõnesid ja artikleid

Eestist:

• “Kolahoovid ja vaba mäng”: mängu olulisust ja kolahoovide võimalusi tutvustav lühifilm 2024. aastast, autor Leene Korp, operaatorid Sasha Heifets ja Henry Griin.
• Kolahoovi ABC – tutvustab kolahoovi baaspõhimõtteid, saadaval ka läti, leedu ja vene keeles.
• “Äärelinna tekkinud kolahoov annab lastele ka vabaduse ise oma ämbreid kolistada”: Tartu Postimehe ajakirjaniku Egeli Raudmäe reportaaž õuelastehoiu juures tegutsenud kolahoovilt.
• “Mänguväljaku teeb lapsele täiskasvanu, aga kolahoovis loob laps ise oma maailma”: Vikerraadio “Huvitaja” intervjuu Kristin Leisi ja Leene Korbiga.
• “Innustav ja inspireeriv kola”: Sirbi ajakirjaniku ja maastikuarhitekti Merle Karro-Kalbergi intervjuu Kerli Irbo, Kristin Leisi ja Mari-Liis Viirsaluga.
• 2023. aasta suvest pärinev “Aktuaalse kaamera” klipp Tartu õuelastehoiu juures asunud kolahoovist ja seal toimunud kolahoovikoolitusest.
• “Valvsust uinutavale mänguväljakule pakub vaheldust arendav kolahoov”: Novaatori ajakirjaniku Airika Harriku intervjuu kolahoovi koolitaja Suzanna Lawga.
• “Tee noorte heaoluni mingu läbi kolahoovide”: Kolahoovi kontseptsiooni esmatutvustus 2022. aasta aprillikuises Müürilehes.

Maailmast:

• TEDx kõne “Mänguväljakute kujundamine õnnelikemate ja tervemate laste hüvanguks”;
• Psühholoog Peter Gray TEDx kõne vabast mängust ja mängu evolutsioonilistest funktsioonidest.
• Scary Mommy video esimesest kolahoovist New Yorgis.