Miks õppida arhitektuuri? : Arhitektuurikool

Ruum ja sina

Igaühel on ruumiga oma suhe ja iga ruum räägib selle loonud ühiskonna lugu. Maailmas või ka koduümbruses rännates näeme uusi keskkondi, märkame neis midagi tuttavat ja midagi eksootilist, midagi paeluvat, midagi arusaamatut, midagi elevusttekitavat ja midagi tüütavat. Mida just, sõltub inimesest.

Arhitektuurikoolis õpitaksegi märkama enda ümber olevat ruumi ja uuritakse selle eripära, otsitakse võimalusi ümbritseva muutmiseks ja selle arengus osalemiseks. Kursus õpetab visuaalset kirjaoskust, ruumilist analüüsioskust, süstemaatilist mõtlemist, loomingulisust, ettevõtlikkust, kodanikuna tegutsemist ja teistega arvestamist — oskuseid, mis on vajalikud väga paljudel erialadel.

Ehitatud keskkond on suurepärane platvorm, mis toob kokku erinevate valdkondade teadmised, kombineerib need elulisel viisil ning õpetab mõistma üht meie igapäeva olulist osa. Selle juures on oluline oskus ülesannetele ja probleemidele avatult läheneda. Üheainsa sobiva vastuse asemel keskendutakse probleemi tundmaõppimisele, lahenduste paljususe märkamisele ning kontekstist ja eesmärgist sõltuvate valikute läbimõtlemisele. See annab edaspidises elus ette tulevate otsuste tegemiseks vajaliku osavuse ja leidlikkuse.

Miks õppida arhitektuuri?

Need, kes on juba arhitektuuri aastaid õppinud ja selles valdkonnas aastaid või kümneid tegutsenud, vastaksid sellele küsimusele näiteks nii:

Arhitektuuril on sulle suur mõju. Ehitatud keskkond kujundab meie eluviisi, harjumusi, tegevusi ning mõtteid ja tundeid. Ruumil meie ümber ja selle võimalustel on otsene mõju meie füüsilisele heaolule ja vaimsele tervisele.
Arhitektuur on aktuaalne. See, et meid ümbritsev keskkond vastaks meie vajadustele, on olnud tähtis aegade algusest saadik, iga päev. Ehitatud keskkond ei saa kunagi valmis, see areneb ja uueneb pidevalt.
Arhitektuur on praktiline. Ruum on kõikjal — oleme alati ruumis. Enamik meist veedab enamuse oma ajast ehitatud keskkonnas. Mida paremini end ümbritsevat mõistame, seda teadlikumaid ja targemaid otsuseid on meil võimalik elus teha ja seda parem on meil olla.
Arhitektuur on põnev. Arhitektuur tähendab mustmiljonit eri mõtte- ja väljendusviisi. Igaüks leiab oma!
Arhitektuur õpetab empaatiat. Empaatia on ainulaadne, asendamatu, hädavajalik tulevikuoskus. Mida rohkem meid siin planeedil on, seda tihedamini me elame ning seda targemad ja osavamad peame olema inimsuhetes, et suudaksime koos mõnusalt elada. Empaatia on võime teisi mõista isegi nendega nõustumata või nendega sama kogemata.
Arhitektuur õpetab leidlikkust. Leidlikkus on praktiline oskus toime tulla piirangute ja tõrgetega. Meisterlikult leidlik tegutseja näebki piirangutes ja tõrgetes hüppelauda uute, üllatavate ideedeni. Jälle üks väga kasulik oskus!
Arhitektuuril on planeedile suur mõju. Euroopa Liidu keskkonnajalajäljest pärineb üle 30% hoonetest — see on ELi suurima keskkonnamõjuga sektor. Iga muutus kestlikuma ja säästlikuma ehitatud keskkonna suunas on kaalukas võit. Ruumiotsuseid tehakse igal erialal ja igas ametis. Ole teadlik, muuda maailma!

KKK ehk korduma kippuvad küsimused

Kas arhitektuur on kunst või teadus?
See on iidvana küsimus! Aga kui veidi järele mõelda, siis kunstnikud ja teadlased töötavad tegelikult ühtemoodi. Mõlemad on märkamise meistrid — nende töö on teha tähelepanekuid elust: millised asjad on, kuidas nad on, mil moel on nad omavahel seotud ning mis on nende tähendus. Nad mõlemad veedavad palju aega uurides, et õppida midagi põhjalikumalt tundma. Lõpuks nad ka loovad midagi: puhastavad ja korrastavad oma idee, panevad tükkidest kokku midagi uut ja tutvustavad seda teistele (avalikkusele). Kui valminud töö edendab teiste inimeste vaimu- või tundeelu, mõistmist ja teadmisi, ehk isegi otsuseid, tegevusi ning harjumusi, võib seda pidada edukaks. Arhitekt töötab samamoodi.

Kas Arhitektuurikoolis käimiseks peab oskama joonistada?
Ei pea. Arhitektuurikoolis õpime visuaalset kirjaoskust ehk oskust mõista, toimetada ja luua visuaalset infot. Visuaalne kirjaoskus arhitektuuris hõlmab nii skeemide ja jooniste lugemise ning tegemise oskust kui üldiseid teadmisi visuaalse sisu kureerimisest ehk sellest, kuidas valida või luua oma sõnumit toetav pilt.

Kas arhitektuurikursusel hakkame 3D-programmis maju kujundama?
Ei hakka. 3D-programmi kasutamine on tehniline oskus ehk oskus kasutada üht tööriista oma mõtete väljendamiseks. Arhitektuurikoolis õpime arhitektuurist mõtlema: märkama, küsima, avastama, leiutama, lahendusi pakkuma. Uurime, miks ehitatakse, miks niimoodi ja kas teisiti saaks ka. 3D-programmide jm digitaalsete tööriistade kasutamist on võimalik edukalt ka omal käel harjutada (internetis on saadaval mitmeid tasuta variante) ja kindlasti leidub võimalusi osaleda mõnel joonestamise, 3D-modelleerimise vmt kursusel.